Kuidas viidata?

Näiteid viitamisest

kirjandusallikad

Viitamise viise on mitmeid. Viitamise puhul on oluline stiiliühtlus kogu kirjalikus töös. Näiteks võib allika ilmumise aasta märkida pealkirja järel, koos kirjastuse nimetusega, aga ka kohe autori(te) järel. Lehekülgede arvu juurde võib märkida lk, ent võib ka märkimata jätta. Oluline, et see oleks kogu töös ühte moodi.

Aarma, A., Vensel, V. Statistika teooria põhikursus. Tallinn, Külim, 1996. lk 21...34.
Aarma, A., Vensel, V. 1996. Statistika teooria põhikursus. Tallinn, Külim, 21-34.

Kui uurimuses (artiklis) kasutatakse mõnda teost või artiklit rohkem kui üks kord ning rohkem kui paarilt leheküljelt, märgitakse kirjes tavaliselt teose lehekülgede koguarv. Üksikute tsitaatide puhul märgitakse täpsed leheküljed.

Ulatusliku kasutamise puhul: Unt, I. 1974. Õpilaste aktiviseerimine tunnis. Valgus. 272 lk.
Tsitaadi puhul: Unt. I. 1974. Õpilaste aktiviseerimine tunnis. Valgus. lk 128...132.

Üks keerukamaid viitamisviise on numbritega viitamine. Seda on kaval viljeleda juhul, kui viitamisi on niivõrd palju, et kipuks põhiteksti segama. Sellisel juhul tuleb tööd kirjutades ikkagi viiteid kasutada, et hiljem neis orienteeruda. Kui töö praktiliselt valmis, koostatakse kasutatud kirjanduse loend. Loendis paigutatakse allikad tähestikulisse järjekorda. Lisajärjekorra moodustavad teise täheformaadiga (nt kirillitsas) teosed ning elektroonilised materjalid. Nüüd nummerdatakse kogu kirjanduse nimistu. Seejärel asendatakse kogu tekstis viited vastavate järjekorranumbritega, mis esitatakse tavaliselt kantsulgudes.

Tekstis: "Tüüpilise ülesandena esineb «loe läbi §, luuletus, artikkel...»" [17].
Sel juhul kirjanduse loendis: [17] Unt. I. 1974. Õpilaste aktiviseerimine tunnis. Valgus. lk 80.

Miks viidata? Mitte keegi ei soovi, et tema head ideed kellegi teise suust kõlavad, justkui oleksid need selle teise väljamõeldis. Kui midagi väita, siis peab väitele olema ka kinnitus. Üks võimalus oma väite kinnitamiseks on teostada korrektne uurimus. Sageli on aga kavalam mitte hakata uuesti jalgratast leiutama. Sel juhul tuleb algallikale viidata. Viites peab olema piisavavalt infot, et igaüks võiks soovi korral selle järgi algallika leida.

Millal pole vaja viidata? Reeglina ei viidata üldlevinud tarkustele, teatmeteostele ja õpikutele, kui uurimustöö sisu seda ette ei näe. Viidata ei ole võimalik ka sellistele materjalidele, millistel puuduvad autorid, kirjastajad ja trükiaasta (nt seinalehed, loosungid). Viimaste puhul on soovitav vastav materjal köita lisana uurimuse juurde ning viidata sellele lisale.

Näiteid viitamise võimalustest.

viide tekstis

Teksti kirjutatakse allika autori perekonnanimi, koma ja allika ilmumisaasta. Kui ühelt autorilt ja samast aastakäigust on käsitletud mitut allikat, siis lisatakse ühele täht a, teisele b jne.

Eestis on seni rakendatud vaid eelkõige elektronpostil baseeruvaid simulatsioonimänge, millest enamik käsitlevad ökoloogilisi või poliitilisi teemasid (Mardiste, 1999).

Teiseks oluliseks eelduseks arvuti laialdasel õpiotstarbelisel rakendamisel oli arvuti graafilise töökeskkonna väljaarendamine (Taylor, 1980a).

Kui allikal on autoreid kaks, siis pannakse kirja mõlemad eraldades nende nimed kas koma või märgi & abil. Kui autoreid on rohkem, võib kirja panna esimese ja lisada märke et al. või jt.

Uurimusliku simulatsioonikeskkonnaga töötamise eesmärgiks on teatud kontseptuaalse mudeli koostamine (van Joolingen, de Jong, 1993).

Eelpooltoodust lähtuvalt taandub probleemide lahendamise oskuse määramine sageli eelkõige analüüsioskuste hindamisele (Whimbey & Lochhead, 1986).

Arvutisimulatsioone võib pidada probleemide lahendamise oskuste arendamisel kõige efektiivsemateks õpiprogrammideks (Woodward et al., 1988).

Selle loomiseks tuleb õppijal püstitada hüpoteese, kavandada katseid ja teha nendest saadud tulemuste alusel järeldusi (Peterson jt., 1987).

Allika autori või autorid võib ära märkida ka lauses. Sel juhul tuuakse autori märkimise järel sulgudes vaid kirjandusallika ilmumisaasta. Siinjuures on soovitatav säilitada autori nime algvariant nimetavas käändes, ent ülakomasid rakendades on võimalik kasutada ka käändeid.

Ohlsson’i (1992) ning Christopher’i ja Smith’i (1987) põhjal võib välja tuua, et simulatsiooni koostamiseks tuleb…

Asutuste poolt välja antud allikatele viitamisel märgitakse sulgudesse väljaande pealkirjast kaks esimest sõna ja seejärel punktiir, koma ja väljaandmise aasta.

Teemadevalik tehti Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava (Eesti põhi-…, 1996) …

Üldtuntud allikatele viidates võib märkida tuntud lühendi. Ehkki teatmeteostele reeglina ei viidata, võib mõne uurimuse sisu seda nõuda.

Teemadevalik tehti Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava (RÕK, 1996) …

Sõna "sulgema" kinni panemise tähenduses lubatakse käskivas kõneviisis kirjutada kahtemoodi - "sulge!" ja "sule!" (ÕS, 1999).

Eesti entsüklopeedia 5. köide annab meie limuseliikide arvuks 128 (EE, 1990).

kasutatud kirjanduse loetelu

Raamatud

Raamat kahe autoriga, kasutatud lehekülgede märkimisega või ilma:

Bransford, J., Stein, B. 1984. The IDEAL problem solver. New York, Freeman.

Aarma, A., Vensel, V. 1996. Statistika teooria põhikursus. Tallinn, Külim, 21-34.

Raamatu 4. trükk, kasutatud lehekülgede märkimisega või ilma, autorite loetelu lühendamisega või ilma, aastaarv autorite järel või kirjastuse nime järel:

Emmer, E., Evertson, C., Clements, B. & Worsham, M. 1997. Classroom management for secondary teachers (4^th ed.). Boston, Allyn and Bacon.

Emmer, E. Emmer, E. et al. Classroom management for secondary teachers (4^th ed.). Boston, Allyn and Bacon, 1997. 119-121.

Konkreetsete autorite poolt kirjutatud osa suuremast teosest, millel on oma toimetajad:

Adler, P. A., Adler, P. 1994. Observational techniques. In: N. K. Denzin & Y. S. Lincoln (eds.), Handbook of qualitative research. London, Sage, 377-392.

Autorite kollektiivi poolt välja antud koguteosele on soovitav viidata kasutades toimetaja nime või (tuntud teose puhul) kokkuleppelist lühendit. Seda praktilistel kaalutlustel, kuna sageli pole mitmete autoritega teostel kirjutise üksikud osad selgesti eristatavad. Näitena toome "Loomade elu", kus on välja antud eestikeelne tõlge. Sel juhul kasutame toimetajana just eestikeelse toimetaja nime.

Loomade elu. 1980. (Ling, R., toim.). 6. Linnud. Tallinn, Valgus. 464.
Tekstis võib sel puhul kasutada ka lühendeid (LE, 1980) tingimusel, et tuuakse ka lühendite seletus.

Juhul kui paljude autoritega teoses on peatükid autorite järgi hõlpsasti eristatavad ning oma uurimuse kirjutamiseks kasutatakse vaid ühe autori tööd, sarnaneb viitamine ajakirjast viitamisele.

Ploom, K. (toim.) 2001. Lastetus. Tervise käsiraamat. Medicina. 256-259.

Viimase näite puhul on tegu tõlgitud teosega, millel on palju autoreid ja toimetajaid. Et meid huvitab vaid üks osa nimetatud 584-leheküljelisest raamatust, viitame vaid vastava allosa toimetajale.

Asutuse poolt välja antud teosed

Cambridge syllabus. Biological sciences. 1997. University of Cambridge Local Examinations Syndicate.

Eesti põhi- ja keskhariduse riiklik õppekava. 1996. Riigi Teataja, 65-69. Tallinn, Vaba Maa.

Artiklid

Artikkel ajakirja ühe aastakäigu ühest numbrist, kasutatud lehekülgede märkimisega või ilma:

Maksing, M. 1991. Kas arvuti sobib õpetajaks? Haridus, 2.

de Jong, T. 1991. Learning and instruction with computer simulations. Education & Computing, 6, 217-229.

Artikkel ajakirjast, millel on eraldi numeratsioon läbi aastakäikude ja aasta lõikes:

Alessi, S. 2000. Designing educational support in system-dynamics-based interactive learning environments. Simulation & Gaming, 31, 2, 178-196.

Artikkel konverentsi kogumikust, kui on välja toodud väljaandev organisatsioon:

Sarapuu, T., Pedaste, M. 2001. A Pilot Study of the Web-based Environmental Simulation. Proceedings of SITE 2001 - March 5-10, 2001 Orlando, Florida, USA. Association for the Advancement of Computing in Education, Norfolk, USA, 1921-1923.

Pedaste M., Sarapuu T. Narkoteemalise kaugkoolituse efektiivsus. Uimastivaba Eesti. Eesti Uimastipreventsiooni Sihtasutus, 2000, 16-17.

Artikkel konverentsi kogumikust, kui on välja toodud kogumiku toimetajad:

Barab, S. A., Williams, M., Dodge, B. 1993. Tracking and analysing learner-computer interaction. In: M. Simonson & K. Abu-Omar (eds.), Proceedings of selected research and development presentations at the 1993 National Convention of the Association for Educational Communications and Technology, Orlando, 1115-1129.

Veebimaterjal

Dalgarno, B. 1996. Constructivist computer assisted learning: theory and techniques. [WWW document]. URL http://www.ascilite.org.au/conferences/adelaide96/papers/21.html.

Pedaste, M., Hallik, K., Sarapuu, T. 2002. Tiigriretk Eestimaal. TÜ Loodusteaduste didaktika lektoraat. [veebimaterjal]. URL http://bio.edu.ee/matk/.

CD-ROM

Marandi, T., Pedaste, M., Sarapuu, T. 2000. Eesti taimed. TÜ Loodusteaduste didaktika lektoraat. CD, ISBN 9985-60-774-0.

SimEarth. 1995. Maxis. CD, ISBN 1010-030-0601-A.

viide illustratsioonile

Viitamisele kuulub igasugune illustreeriv materjal. Selle hulka kuuluvad nii joonised, fotod, tabelid, graafikud, lisad kui ka muu tööle lisatud materjal.

Joonistel, fotodel ja graafikutel kasutatakse allkirja. Allkiri on lühikokkuvõte illustratsioonil kujutatust.

Tabelitel, lisadel jms kasutatakse pealkirja. Pealkiri on lühikokkuvõtte lisamaterjalis näidatust.

Igale illustreerivale materjalile peab olema tekstis viide.

Uurimustulemused näitavad, et õpilaste huvi kõnealuse objekti vastu on kahanenud (joon. 3). Sellest annab detailse ülevaate töö lisas toodud tabel (lisa 7).

Koostanud Margus Pedaste, täiendanud Illar Leuhin

Tagasi eelmisele lehele

Viimati uuendatud 20. novembril 2002