I osa mitmeid loodusaineid ja matemaatikat ühendavad (integratiivsed) ülesanded turba ja selle kaevandamise kohta olid lahendatud mõõdukalt hästi, 50-protsendiliselt. Parim tulemus oli 12,5 punkti 14-st. Esimesed neli ülesannet nõudsid arvutusi küllaltki suurte arvudega, eeldades ka ühikute teisendamise ja tekstist vajaliku info leidmise oskusi. Täiesti veatult lahendas kõik arvutusülesanded 18 õpilast (5,7%). Järgmised ülesanded olid tekstipõhised, nõudes siiski lisaks faktiteadmistele ka analüüsi- ja järelduste sõnastamise oskust, samuti sammaltaimede äratundmist fotodelt.
Ülesande 1.1 sooritas veatult 115 õpilast (36,5%). Siin oli turbavaru ruumala leidmiseks vaja jagada turbavaru mass (2,4 miljardit tonni) kuiva rabaturba keskmise tihedusega (120 kg/m3). Arvukalt eksiti nii selles kui järgmistes ülesandes suurte arvudega tehet sooritades nullide arvuga. Sageli jäeti tonnid teisendamata kilogrammideks. Mitmed olid arvutuse lihtsustamiseks üle läinud kümne astmetele, mis aga samuti eksitusi kaasa tõi. Rida õpilasi oli ruumala leidmiseks massi ja tiheduse jagamise asemel korrutanud. Leidus ka mitmeid spetsiifilisemaid eksimusi.
Ülesandes 1.2 (37,1%) vajalik protsentarvutuse valem oli enamikule selge, küll aga võtsid üsna paljud lahendajad turbavaru puhul kasutusele mitte eelmises ülesandes leitud tulemuse kuupmeetrites (20 miljardit m3), vaid hoopiski sissejuhatavas tekstis antud turbavarude massi. Sealjuures ei pööratud tähelepanu ühikute võrreldavusele.
Pikimas ja keerukaimas arvutusülesandes 1.3 (12,7%) oli esmalt tarvis täpselt lugeda ülesande teksti, et aru saada: arvutuste tarvis tuleb Eesti soode üldpindalast (22% Eesti territooriumist) leida kolmandik, saamaks kätte aktiivse turbatekkega soode pindala. Küllaltki paljud olid jätnud selle arvutuse tegemata. Samuti eksiti ohtralt ühikute teisendamisel, mis oli tarvilik, et leida turba juurdekasvu kuupmeetrites. Mitmed olid tülikavõitu teisendused üldse vahele jätnud, korrutades 0,9 millimeetrit otse 3300 ruutkilomeetriga.
Eesti aastane turba juurdekasv osutus erisuguste arvutusvigade tulemusena mõnikord õige tillukeseks, jäädes mitmete õpilaste arvutuste kohaselt alla 1 kuupmeetri. Üldiselt on paljudel osalejatel ühikute võrreldavuse ja teisendamise osas veel mõndagi õppida. Punktilisa said siiski kõik, kes olid ülesande põhimõttest aru saanud.
Ülesanne 1.4 (49,8%) eeldas taas protsentarvutust, lähtudes eelmise ülesande vastusest. Valdavalt olid need, kes eelmises ülesandes vastuseni jõudsid, siin õigesti toiminud.
Ülesandes 1.5 (59,4%) oli vaja teha järeldus viimase arvutuse tulemuse põhjal. Need, kes jõudsid eeldatud vastuseni, võinuksid sellest järeldada, et praegune turbatootmine (taastuva loodusvarana) ei ole Eestis jätkusuutlik, kuna turvast toodetakse rohkem, kui seda juurde kasvab. Samas lugesin punkti väärivaks ka vastupidise järelduse, kui see oli loogiliselt tehtud (olgugi vigase) arvutuse põhjal. Punkti said ka need vastajad, kes ei olnud küll arvutustega lõpuni jõudnud, aga teadsid siiski, et tänane turbatootmine ei ole jätkusuutlik. Samas leidus neidki, kes ei lasknud end kõigutada omaenda arvutustest, leides ikkagi, et turbatootmine on Eestis jätkusuutlik.
Ülesandes 1.6 (8,6%)loetleti turba rohkem või vähem aktuaalseid kasutusalasid kokku mitukümmend. Ootuspäraselt pakuti kõige rohkem kasutust kütusena (kas töötlemata või briketina, nii soojuse kui elektri tootmisel). Paljud teadsid ka turba pruukimist taimekasvatuses. Sageli mainiti küll, et turvas on taimeväetiseks, mida see rangelt võttes ei ole (tegelikult on turvas kohevaks, head vee- ja õhuvarustust võimaldavaks kasvusubstraadiks, millele tuleb toiteelemente juurde lisada), aga et vastus on suhteliselt tõelähedane, siis sai ka selle eest punktilisa. Korduvalt mainiti veel turba kasutamist loomade allapanuks, meditsiinis, soojustusmaterjalina ja (keemia)tööstuse toormena. Tähtsaima ekspordiartiklina pakuti enamasti kütteturvast, teadmata, et selleks on hoopis kasvuturvas. 27 õpilast (8,6%) teenisid siiski selle ülesande eest maksimumpunktid. Leidus ka huvitavaid vastuseid: turbale leiti kasutusväärtust loomasöödana, samuti pakuti, et sellest toodetakse turbaparketti ja et brikett on kasutusel ehitusmaterjalina.
Valikvastuseline ülesanne 1.7 (27,3%) sisaldas vähem või rohkem tõelähedasi valikuid. Neist mõjutavad otseselt turba isetaastumist raba elukeskkonna rikkumine kuivendamisel ja pindmise eluskihi hävitamine freesimisel. Muud valikud kujutavad endast juba nende saatuslike mõjutuste tagajärgi. Siin sai iga väära valiku eest 0,5 miinuspunkti, mis vähendas paljude liiga innukalt valinute punktisaaki.
Ülesande 1.8 (41,9%) lahendamiseks pakkusid vihjeid eelnenud ülesanded 1.5 ja 1.7. Täispunkti vääriliseks lugesin turba kui taastuva loodusvara puhul kõik põhjendused, millest võis välja lugeda, et turvast moodustub soodes ja rabades juurde. Taastumatu loodusvara puhul sai vastaja punkti, kui mainis, et turba tootmine ületab loodusliku juurdekasvu, samuti siis, kui tõi välja asjaolu, et rabades, kust asutakse turvast ammutama, lakkab turba juurdekasv. Pool punkti teenis üsna populaarne vastus, mille kohaselt turvas kasvab juurde väga aeglaselt. Ühe originaalseima vastusena põhjendati turba taastumist asjaoluga, et seda kasutatakse kasvuturbaks, mittetaastumist aga järgmiselt: "Selle põletamisel tekib tuhk, mis ei taastu ära".
Ülesandes 1.9 võis õigeks lugeda koguni 9 vastusevalikut, mis tähistavad kõik turbamaardla rajamisega seonduvaid rohkeid keskkonnariske ja paratamatuid mõjusid kohalikule keskkonnale. Kõiki neid ei olnud miinuspunktide kartuses julgenud valida keegi. Maksimaalselt saadi ülesande eest 1,75 punkti, mis vastab seitsmele õigele valikule. Enim pakuti tuleohu suurenemist, ökosüsteemi hävimist ja veesaastet happeliste ühenditega. Levinuimaks eksimuseks oli aluselise veesaaste pakkumine.
Ülesanne 1.10 (11,4%) eeldas sammaltaimede tundmist fotode põhjal, sealhulgas turbasambla tuvastamist ja nimetamist. Mõningat punktilisa said siin kõik, kes olid ülesannet proovinud. Küllaltki sageli loeti sammaldega samasse rühma kuuluvaks islandi samblikku, sellal kui sõnajalale sarnaneva väliskujuga metsakäharikku ei osanud üsna paljud samblaks pidada. Turbasammal vahetati sageli ära sellega suhteliselt sarnase, ent tugevama ehitusega karusamblaga. Turbasambla liiginimi oli enamikule tuttav, kuid siingi esines huvitavaid pakkumisi: Iiri sammal, Islandi sammal, põdrasammal, kuiv rabaturvas, turbataim, tutt-villpea, turbasamblik, kanarbik, sõnajalg, aga ka: Hobu samblik, sammalhabe ja sinihabe. Üks naljahammas oli turbasambla nimetusele lisanud "ladinakeelse" liiginime: Turbanus sammaldus.
Jaanus Uibu
Sõna «homöostaas» teadsid umbes 10 inimest, huvitavad alternatiivsed variandid organismi sisekeskkonna püsivusele olid — harmoonia ja homöopaatia.
Vererakkudega oli veelgi lõbusam, kõne alla tulid tulid sini-, rohe-, pruun- ja kollalibled ehk mikrotsüüdid, kuigi enamik võistlejaist siiski teadis ka vererakkude õigeid nimetusi.
Vere hulga puhul pakuti mõnikord suvalisi numbreid, nagu näiteks 700 liitrit. Ei julge sellist inimest ette kujutada.
Mu lemmikülesanne oli see, kus küsiti, millest sõltub vere kogus inimorganismis. Sellele vastamine osutus üsna edukaks, ehkki vastustes esines ka selliseid variante, milleni ise poleks tulnud. Nutikamad kirjutasid umbes seitse õiget varianti, enamus aga kesmiselt kaks.
Kaloritest ei teadnud kahjuks paljud vist midagi ja tekkis «juhuslike numbrite generaator». Aga need, kes vaatasid enne olümpiaadi ka märksõnu, teadsid õigeid numbreid: 4, 4 ja 9.
Hingamise ülesanne oli selles ülesannete rühmas kõige edukam. Siiski mõned numbrid, näiteks hingamissagedus 85 korda minutis rahuloleku seisundis. panid mõtlema. Võimalik, et võistlejad tõesti erutusid olümüpaadi tõttu niivõrd, et hingasid sedavõrd sageli.
Anastassia Anissimova
4. ülesanne
4. ülesande lahendatavus eriti hea ei olnud, mis on seletatav selle suhtelise keerulisusega. Ometigi õnnestus kahel õpilasel saada 4. ülesande eest maksimumpunktid ja mitmetel teistel maksimaalsele lähedane tulemus, mistõttu oli see nähtavasti vähemalt mõnedele lahendajatele jõukohane.
Alapunkti 4.1 vastused sarnanesid kahjuks paljugi loteriile: kuna valede vastuste eest sai miinuspunkte, oli väheste tulemus hea. Eriti tüüpilise loogikaveana ei suudetud mõista, et elemendi X sisaldumisest kõigi oksiidide koostises ei järeldu, et kõik elementi X sisaldavad ühendid oleksid oksiidid.
4.2 oli ülesande kõige lihtsam ja seetõttu ka hästi lahendatud osa. Kõige sagedasem eksimus oli hapniku kui lihtaine ja hapniku kui elemendi segi ajamine. Kuna ülesandes oli nõutud elemendi sümboli kirjutamist, ei saanud O2 kirjutamist O asemel päris korrektseks lugeda.
Alapunktis 4.3 valmistasid massiprotsendil põhinevad arvutused paljudele selgelt probleeme. Tuleviku huvides tasuks lahendajatel ka meeles pidada, et suur täpsus algandmetes ei ole reeglina põhjuseta antud – ülesanne võimaldas identifitseerida tundmatu metalli aatommassi nelja tüvenumbri täpsusega, mis oleks pidanud muutma tundmatu elemendi leidmise lihtsaks. Ühtlasi avaldus mitmete õpilaste suutmatus elementide võimalikku oksüdatsiooniastet hinnata: pakuti korduvalt näiteks ühendit Ca5O.
Punktid 4.4 ja 4.5 osutusid ülesandes kõige keerulisemateks. Nende lahendamine sõltus põhiliselt lugemise hoolsusest ja loogikast. Kui oli näha, et lahendaja on leidnud ühe või mitu õiget elementi, aga mitte õiget ühendit, sai ta siiski osalised punktid. Vale elementi sisaldava ühendi kirjutamise korral aga punkte ei saanud, seetõttu oli lahendajate jaoks kasulik mitte liigselt spekuleerida. Sageli jäid õpilased mõnedest punktidest ilma ka ainete valede nimetuste, nimetuste puudumise või ebaõigete indeksite pärast valemis. Valdavat enamust vastustena pakutud ühendeid reaalsuses sünteesida pole suudetud, seetõttu kuulusid lahendused harilikult ulme valdkonda. Kõige kurioossemad pakkumised olid erinevad heeliumi- ja neooniühendid, nagu näiteks OBeNe, CHeH, HeCAr.
Ülesanne 5
Lihtsa ülesandena oli see ka suhteliselt hästi lahendatud. Täiesti korrektseid lahendusi oli 10, samuti leidus palju väga häid lahendusi.
Üllatavalt raskeks osutus õpilaste jaoks kaaliumnitraadi valemi kirjutamine. Alapunkti 5.1 lahendustes oli enamjaolt leida «valemeid», mis kuulusid pigem huumori valdkonda. Mõned näited eriti huvitavatest vääratest vastustest on järgnevad: KNa, N2K, KNi, K3, K2O3, K2CaN, KaN, KaNi, PNO2, K8Mg4, KCO4, KCaO3, KNiTi, KTi9, H2KNO3, KNa7, KN, KTi, KaNi2. Laialtlevinud viga oli ka indeksitega eksimine, mille eest jäädi pooltest punktidest ilma.
5.2 oli suhteliselt hästi lahendatud. Üks kõige tüüpilisemaid «vigu» oli kalkulaatori kaasa võtmata jätmine olümpiaadile ning aega raiskav ning eksimusterohke käsitsi arvutamine. Niisuguste ülesannete lahendamisel on taskuarvuti soovituslik!
Alaülesanne 5.3 oli selle lihtsust arvestades suhteliselt halvasti lahendatud. Väga paljud lahendajad ajasid segi lahusesse jääva kaaliumnitraadi massi ja sealt välja kristalluva soola massi. Esines hulganisti arusaamatuid lahendusi.
Kuigi enamus inimesi oskas alapunktis 5.4 lahustuvuskõverat joonistada, esines rohkesti veidraid vigu. Massiliselt saadi nii-öelda joonlauaga tõmmatult sirged «lahustuvuskõverad», sest y-teljele kantud skaala väärtused ei muutunud ühtlaselt. Korduvalt esitati lahustuvuskõverate asemel joonisel ka tulpdiagrammid, mis ei ole mõttekas viis esitada lahustuvuse sõltuvust temperatuurist. Mitmed «lahustuvuskõverad» olid täiesti arusaamatud. Tihti ei osanud inimesed ka ruumi planeerida ja oluline osa graafikust ei mahtunud lihtsalt joonisele.
Graafikult lugemise alaülesanne 5.5 oli õpilaste jaoks suhteliselt lihtne. Kuna küsitava katsepunkti läheduses oli lahustuvuskõver väga lähedal lineaarsele sõltuvusele (sirgele graafikule), said õiged tulemused tihti ka sirge graafiku joonistajad. Sageli rikkus aga tulemuse hooletult joonistatud lahustuvuskõver. Mõnedel õpilastel õnnestus saada vastuseks ka suisa kummalisi temperatuure (-10, 200, 430, 492 °C), mis olid tabelis antud katsepunkte arvestades ebaloogilised.
Alapunkt 5.6 oli lahendatud ainult veidi paremini, kui juhusliku pakkumise läbi saada võiks. Selle lahendamiseks oli vajalik teadmine, et «sarnane lahustub sarnases», seega ioonilise aine lahustuvus on suurim võimalikult polaarses lahustis. Kuna konkreetsete lahustite valemite teadmine jääb 8. klassi programmist välja, on arusaadav ka alaülesande kehv lahendatavus.
5.7 oli ülesande kõige paremini lahendatud osa. Kuna 8. klassi õpikutes on õige vastus otseselt mainitud, näitab see, et vähemalt valdav enamus olümpiaadil osa võtnud õpilasi on õpikut lugenud.
Jörgen Metsik
6. ülesanne
Füüsikaalastest ülesannetest kõige paremini lahendatud, kuid sarnaselt 7. ja 8. ülesandega oli palju lahenduseta töid. Siinkohal tugev soovitus edaspidiseks: kui ülesandes on antud koht lahenduse esitamiseks, siis esitage poolikud lahenduskäigud ka siis, kui Te edasi minna ei oska. Lisaks on parandajal nii võimalik kergemini leida arvutusvigu, mis ainult lõppvastuse esitamisel jätavad väärtuslikest punktidest ilma.
Sisulisest poolest rääkides peab ütlema, et mitmed õpilased said valesti aru mõistest "keha". Arvati, et tegu on inimkehaga (s.o. Toomasega), kes lebab laual. Samuti oli mitmeid töid, kus arvati, et võrdlus käib mitte raua ja vahtplasti, vaid vee ja õhu vahel. Veel valmistas osale õpilastest raskusi ettekujutus üleslükkejõust õhus, sest (tsiteerin) "kehad ju ei hõlju õhus".
Valikvastustega küsimuse puhul olid paljud tähistanud ühe õige variandi (b) ning jätnud märkimata teise. Soovitada võib ka tähelepanelikumat lugemist ning loogika rakendamist, sest suur hulk õpilasi oli korraga märgistanud teineteist välistavaid vastusevariante.
Arvutusülesandes oli õigeid lahendusi kõige rohkem. Kummalisel kombel esines siiski tihti ebaratsionaalsust ning "sümbolpimedust", mis väljendus peaasjalikult selles, et raskusjõud esmalt jagati raskuskiirendusega g, et leida keha mass (millest aga siiski ei järeldatud seost 6.1 osa jaoks) ning seejärel uuesti korrutati g-ga, et leida jõudu. Ebaratsionaalsuse eest siiski punkte ei kaotatud, kui ei tehtud selle käigus arvutus- või ümardusvigu.
7. ülesanne
Esiteks peab mainima, et töö kokkupanemisel viibis juures ka trükikurat. 7.3. küsimuse vastus oli kogemata tekstikastis ette antud, seega see küsimus jäeti punktiarvestusest välja (5 punkti jaotus esimese kahe alaküsimuse vahel). Nähtuse põhjenduste hulgas oli palju vaimukusi, kuid paraku vähe ammendavaid vastuseid. Enamik, kes siiski oma mõtteid jagasid, ka punkte said. Tasub märkida, et graafikult lugemise oskus on kesine: kirjutati nii arvuliselt kui ühikuliselt palju valevastuseid, enamik aga loobus graafikule toetumisest üldse. Suhtelise õhuniiskuse mõistet toodi oma seletustes sisse vaid paaril korral. Paljud õpilased rääkisid lume sulamisest ja veelompidest -20-kraadise külma juures. Tõenäoliseselt tulenes eksimus sellest, et sõna "soojenema" on suhteline mõiste ning viitab eelnevale -30-kraadisele pakasele, mitte aga soojale ilmale tavalises kevadsuvises tähenduses.
8. ülesanne
Alustuseks tuleb vabandada venekeelse töö kirjutajate ees, sest tõlkes "kukkusid alla" 10 astmed ja läksid vahetusse Tartu ning Tallinn. Siiski paistsid lahendajad taipavat mõlemat eksitust. Igal juhul ei arvestatud parandamisel kumbagi tõlgendust valeks. 8. ülesannet lahendati kõige vähem, ometi said praktiliselt kõik mingigi lahenduse kirjutajad punkte. Taaskord peab rõhutama, et kõik mõtted tuleb panna paberile, sest parandaja Teie pähe ei näe. Antud juhul tähendab see, et enamik õigeid (või õigel teel olevaid) lahendusi järgisid alternatiivset (veidi ebaratsionaalsemat) arvutuskäiku, mis muidu oleks võinud jääda arvestamata. Kõik võrdlused taandati nimelt energiahulkadele 2500 kg lume kohta, paaril juhul ka 1 kg lume kohta). Etapiviisiline lahendamine viis ka üldiselt sihile, üllatuslikult ei olnud suurimaks probleemiks uute valemite kasutamine, vaid kasuteguri õige arvestamine.
Lõpetuseks peab tänama ka neid osavõtjaid, kes lõbustasid parandajat õige värvikate koomiksitega või tegid ettepanekuid, mis võiks Tallinna või Tartu linnavalitsustele huvi pakkuda ja tööpuudust vähendada.